NEUROAKUSTIKAGA ÄREVUSE VASTU
Ärevust oleme teatud hetkedel kindlasti kõik kogenud. Seda eriti praegusel ajal, kui ümberringi on palju segadust ja teadmatust. Kuid kui juba ärevus igapäevaelu segama hakkab, on tegemist ärevushäirega, mida kindlasti tähelepanuta jätta ei tasuks.
Ärevushäire haarab nii keha kui vaimu. Lisaks füüsilistele põhjustele on siin taga baasemotsioonid nagu hirm, üksindustunne, kurbus, häbitunne, abituse tunne ja enese süüdistamine. Need kõik ei pruugi olla meie enda tunded. Pärime need epigeneetiliselt eelmistelt põlvkondadelt või saame kaasa oma varajase lapsepõlve kasvukeskkonnast. Uitnärv "nopib" alateadvusest üles teatud impulsid, mis tekitavad kehas biokeemilise toksilise kokteili. Järgnevad reaktsioonid, mis viivad meid tasakaalust välja.
Baasemotsioonidele "ehitatakse" igapäevaselt rohkesti tasakaalust välja viivaid emotsioone küll midagi südamesse võttes, solvudes, midagi kartes, ehmudes, esinemise ees hirmu tundes, aja peale kiirustades, soovides olla parim, teiste silmis hinnatud, armastatud, hästi koheldud jne.
Kui meie elu saadab pidev rahulolematus, alateadlikud hirmud ja turvatunde puudumine, läheb autonoomne närvisüsteem pideva stressi tõttu tasakaalust välja. Võivad tekkida füüsilised aistingud, mis vahel on vägagi sarnased krooniliste haiguste sümptomitele nagu näiteks valu, vererõhu kõikumine, südamekloppimine, minestamisetunne, õhupuudus, väsimus, probleemid seedeelundkonnas, mis kõik omakorda hirmutavad meid veelgi. Need sümptomid esinevad aga ärevatel inimestel väga tihti, sest nende alateadvus resoneerub juba sissetallatud rajale ega saa enam iseseisvalt tsüklist välja. Alatasa tekkivad paanikahood panevad kutsuma kiirabi, kuid tegelikult on meie enda kätes oma närvisüsteem tasakaalu tagasi saada.
Epigeneetilised mõjutused
Lisaks igapäevastele mõjutustele jääb epigeneetiliselt DNAsse tallele ka meie eelkäijate energeetiline sagedus. Samuti võtame endasse rohkesti negatiivseid pingeid alates looteeast kuni 7. eluaastani, mil ollakse äärmiselt vastuvõtlikud ümbritsevate inimeste emotsioonidele ja tunnetele. Isegi need, kes hindavad oma lapsepõlve õnnelikuks, on tihtipeale kogenud mõnd liiki traumat. Kas ei ole saadud piisavat tähelepanu või on kogetud üksindus- ja mahajäetuse tunnet mõnes olukorras. Ehk ei ole saadud piisavalt tingimusteta armastust, sest vanemad on seadnud kõrged standardid õppimisele ja vabaajategevustele?
Lapsepõlvehirmud võivad meid kummitada ka täiskasvanuna
Lapseeas esineb meil hirme, mida me hilisemas elus enam ei koge ja peame möödanikuks – pimedusekartus, üksinda kodus olemise hirm, vanemate riidlemine, hääle/käe tõstmine vihahoos, ema-isa omavahelised tülid, koolikiusamine, hirm klassi ees esineda, mõnest filmist või etendusest saadud õudustunne jne. Pikapeale vajub see kõik unustusehõlma, kuid keha mäletab seda endiselt. Saades impulsi, mis alateadvuses resoneerub minevikus talletatud infokilluga, käivitubki nüüd "võitle-põgene-tardu" reaktsioon. Seejuures ei pea sugugi tegemist olema tõsise traumaga. Väikese lapse hirm võib täiskasvanule tunduda tähtsusetu, kuid suudab sellest hoolimata närvisüsteemi käivitada. Sellest vabanemiseks tuleb meil tegeleda oma sisemise lapsega.
Alateadvuse mustrid
Ärevushäire all kannatajaid ajab tihti segadusse see, et kõik on justkui hästi, aga „täiesti lambist“ tuleb hoog peale. Kuna seosed meeleolu ja füüsilise reaktsiooni vahel ei ole ilmsed, kardetakse, et tõenäoliselt on tervisega midagi hullemat lahti ja ärevus võimendub seepeale veelgi. Alateadvus loob teatud käitumismustrid, et ärevusega toime tulla ja ongi tekkinud justkui nõiaring, millest välja rabeleda on üksinda keeruline.
Asi on selles, et meie aju suudab alateadvuses olevast infost korraga töödelda vaid 10%. See tähendab seda, et meie närvisüsteem käivitub asjade peale, millest me ise isegi teadlikud ei ole ja oleme ammu unustanud, end unustama pannud või ei pea enam oluliseks. Meil tuleb ette võtta iseenda tundmaõppimise teekond. Tuleb õppida usaldama oma keha sõnumeid ja märguandeid ning vastavalt oma elu kohandada.
Ärevusest on võimalik lahti saada
Hea on aga teada, et ärevushäireid on võimalik kontrolli alla saada ja ärevusega tegeledes võib sellest väga edukalt ka täiesti lahti saada. Oluline on teha esimene samm ning otsida abi ja tuge spetsialistilt, näiteks psühholoogilt või psühhiaatrilt ning kaasata protsessi ka terapeut, kes aitab mõista, kust sellised tunded tekivad ja mida nendega peale hakata.
Üks uusim lähenemine, mis ärevust kontrolli alla saada aitab, on neuroakustiline akupunktuur. See on nagu nõelravi, kuid ilma nõelteta. Nõelte asemel pannakse punktile vibreerima terapeutiline helihark. Vibratsioonide tervendus toimib väga sügavalt, kuni rakutuumani välja.
Terapeutiliste heliharkide erinevad sagedused ja vibratsioonid on võimsad tervendajad, sest meie keha koosneb väga suures osas veest ja vesi juhib helilaineid.
Neuroakustilise akupunktuuri abil saab taastada oma sisemist tasakaalu, et aidata kehal taastuda; tuvastada ja neutraliseerida energeetilisi blokeeringuid; tasakaalustada vasakut ja paremat ajupoolkera; tasakaalustada autonoomset närvisüsteemi; stimuleerida ja tasakaalustada perifeerset närvisüsteemi; parandada lümfiringet, viies kehast toksiine välja ning suurendada immuunsüsteemi vastupidavust.
Seega võib öelda, et tegelikult sobib neuroakustiline akupunktuur lisaks ärevuse leevendamisele ka muude emotsionaalsete ja psühhiaatriliste murede korral.
Neuroakustilises akupuntkuuris kasutatakse järgmisi spetsiaalselt välja töötatud tervenemist toetavaid protokolle:
Emotsionaalsed tasakaalutused
Meeleoluhäired, lühi- ja pikaajaline stress, psühhoemotsionaalsed probleemid nagu ärevus- ja paanikahäire, depressioon, unehäired, posttraumaatiline stressihäire, foobiad, hirmud, lein.
Restart kehale
Sobib energiapuuduse, kroonilise väsimuse ja jõuetuse korral, samuti keha puhastuskuuri toetuseks.
Kroonilised seisundid
Peavalud, migreen, liigese-ja lihasvalud, selja- ja kaelapinged, hormonaalsed häired.
Kaaluprobleemid
Neuroakustiline akupunktuur aitab väljutada toksiine ja ainevahetuse korralikult tööle panna.
Kui tihti tuleks neuroakustilist akupunktuuri teha ja millest alustada?
Tervenemise kulg on iga inimese puhul väga individuaalne ja seetõttu varieeruv. Keskmiselt soovitatakse 6-10 seanssi, süvenenud ja pikaajaliselt kestnud probleemide korral 10-20 seanssi. Optimaalne on üks seanss nädalas.
Esimesel visiidil tehakse kliendile tervisetest ja pannake paika teraapiaplaan. Riiete osas võiks eelistada mugavaid, pehmest materjalist riideid. Seansi ajal oled täielikult riides, massaažilaual või matil, teki all.
Ära lase ärevusel enda elu kontrollida, vaid kontrolli seda ise!
Huvi korral võta ühendust:
Reet Henn
Neuroakustika terapeut
Tel: 51 88 550
E-post: siseminetasakaal@gmail.com
