Registreerudes kasutajaks üleval paremas nurgas oleva lingi kaudu, oled meie stuudios toimuvaga alati kursis. Saadame infot kord kuus.

Uitnärvi toonuse tõstmine

24.04.2021

Kas Sinul esineb mõni järgmistest sümptomitest:

  • Stress, ärevus, paanika, depressioon;
  • Peavalud ja migreen;
  • Autoimmuunsed konditsioonid;
  • Ajuhägu või hõljumistunne, uimasus;
  • Keskendumisraskused;
  • Mäluprobleemid;
  • Energiapuudus ja pidev väsimus;
  • Unehäired;
  • Seedehäired;
  • Vilinad või undamine kõrvus;
  • Kangus ja raginad kaelas;
  • Selja- ja õlavalud;
  • Madal vererõhk;
  • Raginad kaelas;
  • Hammaste krigistamine;
  • Lõualuu nõrkus;
  • Vertigo ja pearinglus;
  • Fibromüalgia, liikuvad valud kehas;
  • Kilpnäärmeprobleemid;
  • Lyme´i tõbi;
  • Endometrioos, tsüstid;
  • Akne, ekseemid;
  • Tükitunne kurgus ja neelamisraskus;
  • Raskustunne rinnus või tunne, et on raske sisse hingata (justkui ei saaks õhku kätte);
  • Iiveldus või oksendamine,
  • Söögitoru ja maoga seotud häired;
  • Surisemine, tuimus, tõmblused või spasmid jäsemetes;
  • Hägune nägemine;
  • Raskus sõnu suust välja saada;
  • Lihasnõrkus

 

Paljude krooniliste seisundite puhul võib algpõhjuseks olla autonoomse närvisüsteemi häire. Vastavalt uuematele teaduslikele seisukohtadele eristatakse autonoomses närvisüsteemis kolme osa: uitnärvi ventraalne haru, sümpaatiline närvisüsteem ja uitnärvi dorsaalne haru. Ventraalne tähendab eesmine ja see närviharu saab alguse ajutüve eesmises pooles. Dorsaalne tähendab selgmine ja saab alguse neljanda ajuvatsakese põhjast.

Sümpaatiline närvisüsteem on tuntud võitle-põgene reaktsiooni tõttu, võimaldades kiiret reaktsiooni ja liikuvust ohuolukorras. Uitnärvi mõlemad harud aga kutsuvad esile mitmesugused emotsionaalsed reaktsioonid ja käitumismustrid. Nad põhjustavad väga erinevaid füsioloogilisi seisundeid ning neil on otsene mõju siseelunditele.

Teraapia eesmärk on parandada närvisüsteemi talitlust, aidates inimene välja dorsaalse uitnärvi aktiivsuse seisundist või sümpaatilise ahela kroonilisest aktiivsusest ja tuua ta tagasi ventraalse uitnärvi aktiivsuse seisundisse, kuhu ta kuulub. Ainult nii saame tagasi võime olla füüsiliselt ja emotsionaalselt terve. Toonuse tõstmiseks kasutame helivibratsioone ja erinevaid sagedusi.

 MIS ON UITNÄRV?

Uitnärv ehk vagaalnärv on pikim närv kogu kehas, ühendades omavahel aju ning elutähtsad organid, sh kopsud, süda, magu, soolestik. Uitnärv reguleerib enamikku kehalistest talitlustest, mis on meie tervise ja heaolu jaoks vajalikud. Ta mõjutab hingamist, südamerütmi, närvivahendusainete ja hormoonide omavahelist kommunikatsiooni, taastumisvõimet, seedimist, stressiga toimetulekut, und jne. See närv peab korralikult töötama, et saaksime olla terved, tunneksime end emotsionaalselt hästi ja suudaksime pingevabalt sotsiaalselt suhelda.

TERAAPIAMEETODID MEIE STUUDIOS

  •  Uitnärvi neeluharu testimine vaatluse teel;
  •  Südamerütmi varieeruvuse test autonoomse närvisüsteemi tasakaalu hindamiseks;
  •  Uitnärvi ventraalse haru talitluse parandamine helivibratsioonide abil. Vibratsioon tekitatakse teatud akupunktuuripunktidel terapeutiliste heliharkide abil.  
  •  Biodünaamiline kraniosakraalteraapia, mille eesmärk on pea- ja seljaaju vedeliku võimalikult vaba liikumine. See vedelik ringleb peaaju ja seljaaju ümber, viies kudedesse toitaineid ja eemaldades sealt ainevahetuse jääkprodukte.
  • Taastame ventraalse uitnärvi normaalse talitluse teatud lihtsate harjutuste abil.
  • Kuna osad kraniaalnärvid, millega ventraalne haru koostööd teeb, innerveerivad näonahka ja näolihaseid, siis õrnad puudutused näol võivad aidata stressiseisundist välja. Seetõttu teeme helivibratsioonidega väga mõnusat ja lõõgastavat massaaži näol ja kaelal.
  • Uitnärvi toonuse tõstmiseks vibreerime läbi ka kõik refleksoloogia punktid talla all. See vähendab sümpaatilisest närvisüsteemist tulenevaid võitle-põgene reaktsioone.

Pidevalt domineeriva sümpaatilise närvisüsteemi korral on hingamine mõnevõrra ebaregulaarne, kiire ja mitte kuigi sügav. Kui parandada uitnärvi neeluharu talitlust, paraneb ka hingamisega tegeleva vahelihase talitlus.

Huvi korral võta ühendust:

Reet Henn

Neuroakustika terapeut

Tel: 51 88 550

E-post: siseminetasakaal@gmail.com