Julge olla Sina ise

SOTSIAALSE ÄREVUSHÄIRE TOETUSGRUPP

Kas kuulud nende hulka, kellele valmistab raskusi teiste inimeste ees esinemine, avalik sõnavõtt või pelgalt suhtlemine võõraste või vastassoost isikutega? Kas Sul on kartus negatiivsete hinnangute ees, hirm läbikukkuda? Sa punastad ülemäära kergesti või tunned pidevalt vajadust end kontrollida, et käituda teistele vastuvõetavalt? Näed kaubanduskeskuses ootamatult tuttavat, kuid teeskled, et ei märganud teda, vältimaks sügavat kohmetuse tunnet.  Satud paanikasse, kui pead sisenema ruumi, kus on juba ees palju rahvast, riskides, et kõikide pilgud pöörduvad Sinule. Tunned hirmu olukordade ees, kus tuleb suhelda võõraste inimestega või kus võidakse teiste inimeste nähes ootamatuid küsimusi esitada. Eelistad alati hämarama valgustusega restorane, juuksuri/kosmeetikasalonge jne, et punastamine vähem silma paistaks. Avalik esinemine ei tuleks Sinu puhul kõne allagi, televisioonis esinemist kardad nagu tuld. Välistad enda jaoks kandideerimise töökohtadele, kus tuleb tooteid presenteerida, firmat messidel esindada, koosolekutel sõna võtta, läbirääkimisi pidada, kedagi koolitada jne. Vesteldes jääd tagaplaanile ja oled valmis iga hetk teesklema, et midagi tuli vahele, mis annab võimaluse eemalduda. Päeva lõpuks, kui oled pidanud end palju kontrollima, piirama või ebameeldivaid situatsioone välja kannatama, tunned meeletut väsimust ja kurnatust. Sinu enesehinnang on madal ja tunned end abitu, saamatu, tähtsusetu ning alaväärtuslikuna. Olukordades, kus oleks vaja enda eest seista, jääd pigem passiivseks, kartes näida nõrgana. Oled stressis selle pärast, et ei saa end elus teostada vastavalt oma tegelikule potentsiaalile. Sul on lootusetuse tunne, et mida aeg edasi, seda hullemaks probleem muutub.
Tea, et Sa ei ole üksi ega kaugeltki mitte ainuke, kellel see probleemiks on!

Sotsiaalsest ärevushäirest ei mõelda enamasti kui terviseprobleemist, sest sellega on võimalik elada ja harjuda. Sinu keha aga päris nii ei arva. Tema peab üsna kõvasti tööd tegema, et ülemäärase pingega toime tulla. Kui sümpaatiline närvisüsteem läheb "võitle või põgene" seisundisse, eritatakse iga kord verre stressihormoone, mille eesmärk on meid elus hoida. Lihased tõmbuvad pingule, justkui valmistudes põgenemiseks. Hingamine muutub pinnapealseks ja katkendlikuks, mistõttu organism saab vähem hapnikku, kiireneb südametöö ja tõuseb veresuhkur. Pidev pinge kurnab organismi, aeglustab seedeelundkonna tööd, nõrgestab immuunsust ja talletab energia rasvana kõhupiirkonda. Krooniline stress võib viia neerupealiste kurnatuseni, teisisõnu organismi hormonaalne tasakaal läheb paigast. Rakud ei saa korralikult töötada, mille tagajärjeks on kehv vereringe ja energiapuudus. Tekivad esimesed haigusilmingud, kuigi haigust veel ei diagnoosita.  

Otsides abi arstikabinetist, kirjutatakse tavaliselt välja antidepressandid, mis toimivad ajus õnnehormoon serotoniini taseme tõstmise kaudu. Kas see viib aga organismi uuesti tasakaalu? Serotoniinil on lisaks meeleolu tõstmisele kehas veel suur hulk erinevaid funktsioone. Muuhulgas mõjutab see seedimisprotsesse, vere hüübimist haavades, seksuaalfunktsiooni ja arengut. Antidepressantidel on negatiivne mõju kõikidele protsessidele kehas, mida reguleeritakse serotoniiniga. On tehtud uuringuid, mille tulemusena leiti, et meeleolu mõjutavad ravimid hoopis halvendasid vaimset tervist, rääkimata kõrvaltoimetest nagu kaalutõus, seedeelundkonna häired, kahjustav toime rasedusele ja viljatuse põhjustamine meestel, suurem varasema surma risk.

Kuidas siis ennast aidata? Füüsilisi reaktsioone ei saa me ise niisama lihtsalt sisse-välja lülitada. Me ei pea aga leppima ka faktiga, et  meie sümpaatiline närvisüsteem on nõrgem kui teistel inimestel. Üks võimalus on individuaalne teraapia, väga hästi aitab EFT ja vabastav hingamine. Teisest küljest oleks aga hea esinemisi ja sõnavõtte reaalsetes olukordades päriselt harjutada, et anda alateadvusele signaal - "ma olen turvalises kohas", "ma olen kaitstud ja hoitud, minuga ei juhtu mitte midagi", "ma julgen ennast väljendada", "ma olen piisav" jne.
Kodus peegli ees harjutamine ei anna "päris" olukorra mõõtu välja. Seepärast on "Julge olla Sina ise" toetusgrupp just see õige koht end avada turvalises keskkonnas, nende inimeste ees, kes on kohale tulnud täpselt sama probleemiga nagu Sina.


Oleme üksteisele toeks ja õpime ärevust tekitavate situatsioonidega toime tulema. Eesmärk on teha vagaalnärvisüsteemi toetavaid praktikaid. Iga kord käsitleme erinevat eneseabivõtet ning praktiseerime seda. Kasutame visuaalset meditatsiooni, teadliku hingamise harjutusi, teeme vabastavat hingamist, füüsilisi harjutusi, jagame ja hoolime.  Iga meie mõte loob ja kujundab meie maailma. Ühiselt muudetud reaalsus on mitmekordselt kiiremini muudetud reaalsus!

Uus hooaeg alustab sügisel 2018. Huvi korral registreeru juba täna! Selleks täida palun allolevad väljad ja vajuta "saada".

Osalejad liidetakse salajasse Facebook'i gruppi, et omavahel privaatselt suhelda, küsida ja jagada.

 

OSALUSPANUS 10 EUR KORD

Kirjuta meile

Sinu nimi:

E-posti aadress:

Telefon:

Sisu: